Päis
MIS ON ASN? | ASN LIIKMED | STATISTIKA | PARASJAGU MENETLUSES | ASN LAHENDID | EETIKAKOODEKS | KUIDAS ESITADA KAEBUST? | FOORUM | MEEDIAKRIITIKA | IN ENGLISH | PO-RUSSKI Trüki

ASN lahendid

Nr. 294
Registr. kuupäev 6.2.03
Kaebuse osapooled ASN
Sisu endise siseministri Ain Seppiku kohta Postimehes ja Eesti Päevalehes ilmunud materjalid ja Seppiku kohtuhagi
ASN lahend 6.2.03. Avaldus

Avaliku Sõna Nõukogu avaldus

Avaliku Sõna Nõukogu lähtub meediakajastuste hindamisel seisukohast, et ajakirjanduse ülesanne demokraatlikus ühiskonnas on teenida avalikkuse huve, vahendades tõest, ausat ja igakülgset teavet. Selline teave ja analüüs peavad aitama inimestel ühiskonna probleemides orienteeruda ja oma otsuseid teha.

Seoses tagasiastunud siseministri Ain Seppiku juhtumi kajastamisega näeb Avaliku Sõna Nõukogu mitmeid probleeme. ASN ei tegele küsimusega, kas Ain Seppik oli milleski süüdi või mitte (see on kohtu pädevuses), vaid lähtub ÜKSNES ja AINULT sellest, mis ajakirjanduslike tekstidena jõuab inimesteni ja milline on nende tekstide mõju. Ajalehtedes ilmunud informatsioon on olnud kahtlemata vajalik ja probleemi tõstatamine tähtis. ASN rõhutab aga seejuures, et Eesti ühiskonnale valulike teemade puhul vajab avalikkus eriti hoolikalt tasakaalustatud ja poliitilisest võitlusest distantseeritud meediakajastust. ASN on seisukohal, et siseministri minevikuga seotud informatsiooni esitades kasutasid ajalehed Eesti Päevaleht ja Postimees korduvalt võtteid, mis ei sobi kokku hea ajakirjandustavaga.

Ajalehed on kasutanud demagoogiavõtteid:
- näiteks seostatakse Eesti Päevalehes (29. 01. 2003, lk.6) kahe tollal süüdimõistetud isiku surm otseselt Seppiku tegevusega, faktidega tõestamata, et selline seos on üldse olemas;
- Postimees (29.01.03, lk.10) väidab, et Ain Seppik osales “kohtunikuna poliitilistes protsessides”, kusjuures ei tooda ühtegi fakti selle kinnituseks, et tegemist oli poliitiliste protsessidega;
- mõlemas ajalehes esinenud väited, et tegemist oli fabritseeritud kohtuasjaga, kummutab Riigikohtu otsus 10. oktoobrist 1995 (mille Postimees tegi lugejale kättesaadavaks Internetis 29. 01.03), mis tõendab, et huligaansed teod tõepoolest pandi toime;
- EPL (29.01.03) rõhutab korduvalt, et “kõik” peale Ain Seppiku mäletavad juhtunut “detailideni”. Sellega juhitakse lugeja sihipäraselt negatiivse hinnanguni, et Ain Seppik ei taha juhtunut mäletada. Kelle hinnang see aga tegelikult on?

Korrektsete faktide asemel kasutatakse silte:
- näiteks Postimees (29.01.03, lk. 1): “Olete töötanud Eestit okupeeriva riigi käepikendusena” ei väljenda mitte Seppiku positsiooni ENSV Ülemkohtu kriminaalkolleegiumi liikmena, vaid küsitleja negatiivset suhtumist küsitletavasse;
- sildistamine on ka süüdimõistetuid “piinanud politseinik” (mille kohta ei ole ka esitatud ühtki tõendavat fakti) ja teised samalaadsed väljendid Postimehe arvamusveerul 1. 02. 2003.

ASN taunib sildistamise tendentsi, mis on Eesti ajakirjanduses ohtlikult levimas. Siltide ja faktide vahel ei ole võrdusmärki. Sildid ei anna lugejale võimalust ise otsustada, vaid sunnivad talle peale kellegi teise valmis otsustused ja hinnangud. See aga on vastuolus hea ajakirjandustavaga.

Viimastel nädalatel ajakirjanduses ilmunud tekstide analüüs juhib järeldusele, et ajalehed ei ole selgelt defineerinud, milliste võtete kasutamisega lõpeb avalikkuse informeerimine ja algab ühele isikule suunatud “rebasejaht”. Eilses BNSi pressiteates rõhutab Pressinõukogu esimees Sulev Valner, et tänane Eesti ajakirjandus on valmis rahulikult arutama oma tegevust ja vajadusel tunnistama vigu, kui neid on tehtud. ASN võtab seda kui lubadust pakkuda avalikkusele senisest kvaliteetsemat teavet ja analüüsi.

Prof. Epp Lauk
Avaliku Sõna Nõukogu esimehe ülesannetes
Tallinn-Tartu 6. 02. 2003.

JalusEsileheleTagasi