Päis
MIS ON ASN? | ASN LIIKMED | STATISTIKA | PARASJAGU MENETLUSES | ASN LAHENDID | EETIKAKOODEKS | KUIDAS ESITADA KAEBUST? | FOORUM | MEEDIAKRIITIKA | IN ENGLISH | PO-RUSSKI Trüki

ASN lahendid

Nr. 274
Registr. kuupäev 13.3.02
Kaebuse osapooled Jaanus Raidal ajalehe Eesti Ekspress (A.Prommik "Otepää lapsevanemad: Raidal rikub meie poegi", 22.11.2001) ja TV 3 (A.Lepajõe saates "A4", 28.11.2001) vastu
Sisu EE: valesüüdistuste esitamine, laim
TV 3: valesüüdistuste esitamine, tasakaalustamatus, vastulause kallutatud edastamine
ASN lahend EE: 29.05.02 Lahend: tauniv
TV 3: 12.06.02 Lahend: tauniv

LAHEND
Eesti Ekspressi suhtes


Avaliku Sõna Nõukogu arutas Jaanus Raidali kaebust ajalehe Eesti Ekspress kirjutise “Otepää lapsevanemad: Raidal rikub meie poegi” (Anne Prommik, 22.11.2001) kohta.

Kaebuse kohaselt on artiklis esitatud tõele mittevastavaid väiteid ja halvustavaid seisukohti, millega kahjustatakse kaebuse esitaja mainet. Ajakirjanik ei võimaldanud artikli ilmumise eelselt Raidalil tutvuda tema vastu esitatavate süüdistustega, mistõttu ei pidanud ta võimalikuks ajalehele kommentaari anda. Samas on Raidalile artikliks omistatud väljendeid, mis talle ei kuulu. Pedofiiliasüüdistust on ajaleht kasutanud ka reklaamposteril. Kaebuse esitaja leiab, et talle sisuliselt esitatakse süüdistus kuriteos. Samas kinnitab ta, et tema eraelus ei ole olnud seadusega vastuolus olevaid sündmusi.

Kaebuse esitaja on lisanud kaebusele ühe allika (Taavo Stepanovi) kirjaliku kinnituse selle kohta, et ajaleht Eesti Ekspress on teda osundanud vääralt – ta ei ole öelnud, et Raidalil on patud ja et Raidalile meeldivad poisid.

Ajaleht Eesti Ekspress ASNile oma seisukohta ei avaldanud.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et Eesti Ekspress on rikkunud head ajakirjandustava.

Ajaleht on esitanud ühepoolse väga tugeva süüdistuse – sisuliselt kriminaalkorras karistatava teo toimepanemises. Süüdistatav artiklis sisuliselt sõna ei saa. Tsitaadi, millega Raidal tekstis justkui poistega läbikäimise omaks võtab, väidab Raidal olevat võltsitud. ASNi arvates peaks tulenevalt eetikakoodeksi p 3.1. olema heaks tavaks, et kui ajakirjanik kogub tõsiste süüdistuste korral kommentaari süüdistatavalt, siis peaks süüdistataval olema võimalik tutvuda süüdistustega üksikasjalikumalt kui põgus refereerimine või üldine küsimus.

ASNi hinnangul ei ole uudis, arvamus ja oletus tekstis selgelt eristatav, mida rõhutavad teksti vahepealkiri ja fotoallkiri (“Teeb poistest homod”, “Poisid meeldivad”). Artiklist ei nähtu, et kirjutise aluseks oleks tõestatav ja tõenditega tagatud informatsioon.

LAHEND
TV 3 suhtes


Avaliku Sõna Nõukogu arutas Jaanus Raidali kaebust TV 3 saate “A4” (reporter Alex Lepajõe, 28.11.2001) kohta.

Kaebuse kohaselt on artiklis esitatud tõele mittevastavaid väiteid ja halvustavaid seisukohti, millega kahjustatakse kaebuse esitaja mainet. Kaebuse esitaja leiab, et talle sisuliselt esitatakse süüdistus kuriteos. Samas kinnitab ta, et tema eraelus ei ole olnud seadusega vastuolus olevaid sündmusi. Reporter esitas kaebuse järgi küsitletavatele suunavaid küsimusi, samuti küsitles vaimselt ebastabiilset vanaprouat, kes kasutas saatejuhi suunavatele küsimustele vastates absurdseid kujundeid. Kohese vastulause võimalust pakkus TV 3 kaebuse esitajale viisil, millest ei olnud võimalik üheselt aru saada ning millele sellisel kujul ta ei saanud vastata. TV 3 küll edastas hiljem – 8.01.2002 – Jaanus Raidali vastulause, kuid selle kandis saatejuht Alex Lepajõe ette väljakutsuval viisil.

Kaebuse esitaja on lisanud kaebusele ühe küsitletu – Valve Saani – tütrest hooldaja kirjaliku avalduse, milles viimane palub vabandust oma haige ema avalduste pärast ning kinnitab, et Valve Saani avaldused kaebuse esitaja eraelu kohta ei vasta tõele.

TV 3 tegevdirektor Toomas Vara selgitas ASNile, et Jaanus Raidali vastulause kanti saates ette nõutud viisil. Mõningase viivituse põhjustas saate aastalõpust tulenev tootmistsükkel. Selgituse kohaselt ei ole kõnealuse saatelõigu aineseks Jaanus Raidali isik, vaid mehe eluviiside kohta käiva dispuudi järgne situatsioon väikelinnas. TV 3 hinnangul ei ole tehtud kaebuse esitaja au ja väärikust riivavaid avaldusi. Arvestades materjali sensitiivset iseloomu, pakkus saate tegija Raidalile kohese kommentaari võimalust, millest viimane ühemõtteliselt keeldus. “Usume siiralt, et /…/ ajakirjanike tegevuse läbi on seni varjatud pinged väikelinnas avalikkuse ette toodud, mis tervendab olukorda ja inimsuhteid nii kohapeal kui laiemalt ning annab väikelinna mõjukale avaliku elu tegelasele erinevalt tema kaebuses toodule head võimalused tavaelu juurde pöördumiseks,” kirjutab TV 3 tegevdirektor.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et TV 3 on rikkunud head ajakirjandustava.

TV 3 on esitanud väga tugeva süüdistuse – sisuliselt kriminaalkorras karistatava teo toimepanemises. Sealjuures toetutakse muu hulgas ka anonüümselt süüdistusi esitanud allikale, kes saates selgelt ütleb, et tal väidetavate süütegude kohta faktid tegelikult puuduvad. ASN on seisukohal, et TV 3 esitatavad faktiväited ei tugine tõestataval ja tõenditega tagatud faktilisel informatsioonil.

Samuti ei ole saatelõik esitatud fookuses, et väikelinnas on liikvel kuulujutud, vaid selgelt Jaanus Raidali süüle keskenduvas fookuses. Sellele viitavad reporteri küsimuste laad ja sisu, sealhulgas Otepää vallavanemale, kellelt küsiti, miks kohalik võim Raidali suhtes midagi ette ei võta.

Ebaeetiliseks peab ASN ka vanainimese Valve Saani ärakasutamist Jaanus Raidali suhtes konteksti loomisel, eriti arvestades vanaproua tütre avaldust. Eetikakoodeksi p 3.2 keelab meediaga suhtlemisel kogenematute inimeste kuritarvitamise.

Saatelõigus ei ole ka Raidalile kui tõsiste süüdistuste adressaadile võimaldatud proportsionaalse vastulause võimalust. Viis, kuidas reporter telefonitsi küsis Raidalilt kommentaari (ta ei identifitseerinud end arusaadavalt telereporterina ning ajas sinatades omamehelikul toonil juttu, mida ei ole võimalik identifitseerida formaalse ajakirjandusliku materjalikogumisena. Üldjuhul tuleb ringhäälingureporteril ka teatada, missugust telefonikõne osa salvestatakse (vt. eetikakoodeksi p 3.7)), ei ole käsitletav kohese kommentaari võimaluse pakkumisena eetikakoodeksi p. 5.1 tähenduses.

Vastulause esitamise viisi kohta ei saa ASN otsusta langetada, sest puudus võimalus selle saatelõigu läbivaatamiseks.

Urmas Loit
esimees

JalusEsileheleTagasi