Avaliku Sõna Nõukogu arutas Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti juhataja Vahur Keldrima kaebust Postimehe kirjutise "Joodikutest vanemad võivad peagi ilma jääda oma seitsmest lapsest" (Kersti Neiman, 2.10.98).

Vahur Keldrima leiab, et laste identifitseerimisega kahjustatakse laste huve ja kirjutis kahjustab ka sotsiaaltöötajate huve. Tema kinnitusel pannakse ajakirjanikule süüks, et ta on rikkunud Sotsiaalhoolekande seadust ega pole pidanud kinni sotsiaaltöötajatele antud lubadustest laste nimesid mitte avaldada.

Postimehe peatoimetaja Marko Mihkelson selgitab vastulauses, et kajastatav probleem on ühiskonna jaoks sedavõrd oluline, et loo tegelaste identifitseerimine on vältimatu. Lapsed on juba avalikkuse tähelepanu all, sest asja arutab kohus. Toimetus ei ole sotsiaaltöötajatele kunagi lubanud nimesid mitte avaldada.

Avaliku Sõna Nõukogu asus seisukohale, et valusa sotsiaalse probleemi püstitatamiseks ja käsitlemiseks ei olnud vajalik laste identifitseerimine täisnime ega fotoga. Sellega on Postimees rikkunud ajakirjanduse eetikakoodeksi punkte 3.6 ja 4.8. Vaadeldav kirjutis ei kaitse laste huve, samuti ei olnud lapsed varem avalikkuse tähelepanu all, sest kohtuarutelu ei olnud kirjutise ilmumise ajaks alanud (avaistung jäi ära). Ka ei ole kohtusaal ja ajaleht võrreldavad meediumid avalikkuse tähelepanu alla sattumiseks. ASN leiab, et lapsed on käesolevas loos käsitletavad ohvritena. Selles suhtes on Postimees rikkunud head ajakirjandustava.

Sotsiaaltöötajate suhtes leiab ASN, et kirjutis ei kahjusta nende huve. Avalikkuse huvi avalike teenistujate töö tulemuslikkuse suhtes on igati õigustatud.

Ajakirjaniku ja sotsiaaltöötaja kokkuleppe suhtes ei saa ASN otsust langetada, sest poolte ütlused selles suhtes on vastukäivad ja ASN-il puuduvad protsessuaalsed võimalused tõe tuvastamiseks.

Ajakirjaniku süüdistamine sotsiaaltöötajatele esitatavate nõuete mittetäitmises on ASN-i hinnangul ebakohane, sest ajakirjanik ei saa vastutada sotsiaaltöötajate võimalike seaduserikkumiste eest.